Minutas Enkontru
Minutas Enkontru
“Verifikasaun no Validasaun ba Relatoriu Deskobrimentu ba Implementasaun PDIM periodu Tinan Fiskal 2016-2017”
Covalima,09/03/2018
Intervensaun sira;
Board MDI:
Objetivu husi workshop verifikasaun no validasaun ida ne’e atu Aprofundi deskobrementu husi MDI ne’ebe halao ona.
Fasilita no fo hanoin ba parte kompetenti sira hodi hadiak sira nia serbisu diak liu tan.
Hametin serbisu parseria entre sosiedade sivil no governu (laos kontra maibe atu serbisu hamutuk ho governu ba objetivu ida deit).
Oxfam NPM:
Liu husi enkontru ida ne’e atu hare katak governu ho sosiedade sivil sai parseiru laos inimigu, tamba durante ne’e dala braka ita hanoin rua ne’e sai inimigu maibe lae, hotu-hotu serbisu ba komuidade nia diak.
Papel sosiedade no komunidade iha iha prosesu deenvolvimentu liu husi sosial audit.
Komunidade sai autor ba desenvolvimentu (komunidade mak sai nain ba projetu laos governu)
Komuidade mak hatene liu informasaun iha suku tamba ne’e planu sira ne’e presija mai husi sira no sira mak tenki sain ain ba projetu sira iha suku laran.
Validasaun ba resultadu monitorizasaun ida ne’e atu hare katak resultadu ida ne’e seidauk los no iha sorumutu ida ne’e ita atu halo kompletu.
Monitoramentu nia objetivu atu identifika no hadiak buat balun ne’ebe seidauk ou ladun los hodi nune bele fo benefisia ba komuniade.
Administrador munisipiu Covalima:
Iha pasadu ema lakohi halibur NGO sira maibe agora ita presija halibur tamba orsamentu NGO ne’e mai husi estadu hotu, maske husi doador maibe liu husi akordu ida ho estadu
Maske NGO mai ho programa ka fo kontribuisaun kiik maibe bele kontribui ona ba povu nia diak.
Sosiedade sivil Sira mai monitora ne’e la’os atu julga maibe atu identifika no fo hanoin buat ne’ebe ladun diak atu nune’e ita bele hadiak diak liu.
Husi parte governu liu husi administrasaun munispiu nafatin kolabora ho NGO sira, no liu-liu husu ba MDI atu nafatin aumenta programa ka halo nia monitoring.
Husu ba Assosiasaun Rede Covalima (ARC) atu halo monitoramentu ba ensinu rekorente tamba orsamentu ida ne’e direita ba iha koordenador eskola sira, parte munisipiu lahatene orsamentu ne’e ezekuta ka lae, tamba ne’e husu ba ARC atu monitoriza ba eskola liu-liu merendar escolar no ensinu rekorente, hodi hatene serbisu ne’e lao ka lae? No MDI mos bele monitoriza no taumatan ba isu ida ne’e.
Abuzu de poder no mal adminstrasaun iha diretor eskola sira, tamba ne’e presija fiskaliza atu hare katak sira fo han duni escolante sira ka lae?
Objetivu husi monitoramentu ida ne’e atu ajuda governante sira ba dalan los, karik durante ne’e balun failha ka ladun hatudu serbisu ne’ebe diak.
Moderador MDI:
Verifikasaun no validasaun la’os atu julga maibe atu dikute, fo hanoin no hadiak malu.
Carolino MDI:
Materia apresentasaun bele haree iha anexu.
Administrador munisipiu Covalima:
Tuir lolos Kada projetu ida ita tenki iha ema tekniku ida maibe rekursu mak la to’o.
Durante ne’e kompanhia nia tekniku deit mak iha, governu nia tekniku menus ka laiha hodi fokus ba halo akompnhamentu projetu sira ne’e.
Klima no natureza mos kadaves estraga obra sira, maske obra ne’e diak no entrega ona.
Husu ba MDI atu fo rekomendasaun ba administrasau. Munisipiu no ADN hodi bele hadiak.
Iha parte aprovisionamentu: iha planeiamentu komundade hatne no involve maibe iha implementasun komunidade ladun hatene no partisipa iha laran.
Jestor ADN Munisipiu Covalima:
Atividade verifikasaun no validasaun ba resultadu monitorizasaun ida ne’e Hanesan lalenok ba ita hotu atu hatene ita nia serbisu to’o iha nebe’e.
Durante ne’e Iha komunikasaun serbisu ne’ebe diak entre ADN no administrasaun munisipiu.
Staff ADN iha munisipiu Covalima iha ema nain 3 deit (rekursu limitadu).
Proposal ba projetu kiik sira ne’e baseia ba nesesidade komunidade nian, no proposal refere mai husi nivel aldeia,pois mai suku no’o ikus to’o iha munisipiu, signifika informasaun ne’e mai husi baze no sira hatene ona ida ne’e.
ADN monitoriza ba projetu ka obra sira ne’e la’os loron-loron maibe kada semana ida ou fulan tamba obras barak no funsionariu ADN limtadu.
Kadaves ema badaen foti husi fatin seluk tamba presija iha mos kapasitasaun ba trabalhador lokal sira nomos razaun kualidade professional ne’ebe lahanesan.
PNDS Munisipiu Covalima:
Prosesu tomak mai husi komunidade mak planu ( ezemplu kazu Fatumea, propoin be’e maibe halo fali Estrada)
Partisipsaun komuniade menus: karakter komunidade lahanesan. Iha matadalan PNDS presija estandar ba numeru partisipasaun maibe komuniade sira rasik mak lakohi mai no la to’o tarjetu, no PNDS sei koko nafatin atu buka meius hodi nune’e komunidade bele partisipa too tarjetu ne’ebe iha.
Fatululik Bedasi: konstrusaun irigasaun halo maibe la utiliza. Obra ne’e komunidade rasik mak propoin tamba atu halo natar maibe hafoin konstrusaun ne’e halo komunidade sira lakohi halo ona natar.
MCK/sintina: uma kain 4 deit mak uza. Standard PNDS laos ba uma kain hat deit maibe dalabrak ikus mai KK hat deit mak uza.
BOQ dalaruma la taka ne’e los duni maibe desenhu sempre taka. Maibe ba oin ami sei halo saida mak MDI deskobre.
EJS suku Casabauk:
PNDS iha suku kasabauk ateru dalan kuaze 300 metru, no dalan refere agora komunidade uza hela, maske konstrusaun ka ateru dalan ida ne’e seidauk remata to’o metru 300 tuir planu ne’ebe propoin ona.
Populasaun Casabauk kuaze ema hamutuk 2000 no problema ne’ebe boot agora maka menus bee mos.
Se bele labele envolve komunidade bai-bain iha ekipa EJS maibe se diak liu husi konselhu suku ka delegado/delegada tamba sempre hamosu konflitu de interese entre komuidade entaun halo serbisu ne’e la lao..
EJS suku Taroman Fatululik:
Ekipa EJS ladun aktivu iha serbisu no enkontru sira tamba distansia dok malu.
PNDS ne’e programa ne’ebe diak tamba komuniade senti sai nain duni ba projetu ka obras sira refere.
Se bele labele envolve komunidade bai-bain iha ekipa EJS maibe se diak liu husi konselhu suku ka delegado/delegada tamba sempre hamosu konflitu. Entaun ikus mai enkontru mos ema la mai ona nomos ladun rona malu ona.
Konselhu Aldeia Beco Fatululik:
Irigasaun 120 meter ne’ebe la utiliza no abandonadu ne’ebe konstrui husi PNDS:
Iha bee maibe komuidade abandona, no komesa komunidade balun halo ona toos.
Administrador Postu Fatululik;
Konaba irigasaun metru 120 ida ne’e Komunidade sira rasik mak propoin no PNDS mak halo maibe agora dadaun abandona.
Obras Publiku Munisipiu Covalima:
Tasilin; projetu eskola hahu iha 2015, prosesu retensaun hotu ona maibe tamba anin boot no halo obra nakfera.
Projetu EBF Beco: fisiku 100% no iha fase retensaun. Ami sei orienta kompanhia atu kompleta. No agora iha fase retensaun.
Eskola Mausavi; eskola ne’e remata ona (95%)
Sujestaun: supervijaun ho ADN: presija supervizaun permanente ida tamba ami laos superviza permanente i nomos loron-loron.
Ami laiha alat ba teste, iha test beton det. Oinsa ita bele detekta kualidade obras ne’e se ita laiha makina teste nian.
Presija ita hotu atu la’o hamutuk hodi nune’e ita labele duun malu.
Sefe suku Matai;
Husu ba parte tekniku; liu-liu parte estrada nian, tamba iha parte konstrusaun Estrada suku Matai nian, iha tempu udan bee korta fali dalan no latama fali ba iha baleta.
Preokupasaun ba SAS: sujere ba SAS presija kria ema tekniku ida iha munisipiu atu nune’e bele fo ajuda tekniku.
Merenda escolar:menu la tuir estandar no la hahan la organiku nomos la seguru.(fos dodok).
Konaba konstrusaun hari ring eletrisidade nian, sefe suku rasik laiha konhesimentu nomos araska atu kontrolu tamba kompanhia sira ba em nome munisipiu no la’os husi suku. Husu atu nivel suku no munisipiu presija serbisu hamutuk.
Presija sefe suku sira hatene projetu ne’e nia lalaok iha suku (papan deit laiha).
Administrador Postu Suai:
Programa PNDS iha Suai Vila susesu, no ami halo programa ida naran Programa suku visita malu, hodi aprende ba malu susesu ne’ebe kada suku hetan.
Atu programa hotu bele la oho diak presija Tau ema ne’ebe diak no iha esperiensia diak iha jestaun no tekniku.
Governu aloka Mina 40 litrus kada semana ba postu administrador atu halo serbisu inklui akompanhamentu no monitorizasaun.
Presija estuda no hatene kapasidade ka limit bee bainhira atu halo perfurasaun ka irigasaun ba bee ruma.
Programa iha Labarai: SAS no PNDS konflik interese tamba PNDS kontinua SAS nia obra no konsidera PNDS la konsidera SAS.
Presija iha koordenasaun serbisu para labele iha dupla ba serbisu no obra.
Projetu ida mosu iha suku tenki konsidera no involve sefe suku no sefe aldeia.
Anacleto (CDO Postu Suai Vila);
Sujere ba PNDS: atu halo planeiamentu tenki liu husi etapa no prosesu (ex. Bee mos).
Projetu dupla ba bee mos: 2009 PDID, 2012 Childfund no iha 2015 PNDS tama ba projetu ida deit.
Obra instalasaun ba kanu (bee) laiha relatoriu.
Tanki bee nian : PNDS ba pinta deit obra ne’ebe PDID halo ona, no ikus mai PNDS deklara katak ne’e sira mak hari’I ka implementa. Situasaun hirak ne’e mak dalabarak halo problema no konflitu de interese entre PNDS,SAS no PDID.
Laiha kordenasaun serbisu entre projetu nain sira.
NPM Oxfam:
Husu ba MDI atu esplika iha monitorizasaun ida ne’e MDI foti Sample ema nain hira?
Planu husi suku maibe tamba sa sa mak depois aprovasaun suku lahatne fali?problema ne’e iha ne’ebe?
Resultadu dadus: oinsa asesibilidade ba Ema ho Disabilidade (EhD) ba konstrusaun refere.
Rekomenda ba MDI atu espesifika dadus atu nune’e klaru liu no labele duun malu.
Carolino (MDI);
Rekoklha dadus kada suku tarjetu (ema 20 kada suku)
Involvimentu EhD sei difisil tamba seidauk iha lista ba EhD
EhD la partisipa tamba dalaruma kondisaun geografika, laiha konvite, razaun distansia nst.
FPA Fatumea:
Rekomendasaun ba PNDS, iha suku Fatumea: SAS prepara ona tanki bee boot ida, maibe PNDS mos ba harii tan tanki bee nian ida, no situasaun ida ne’e hamosu kompetisaun no dupla ba projetu tamba ba komunidade tarjetu ne’ebe hanesan.
CDO Postu suai Vila: rekomenda ba MDI atu monitoriza mos ba auto Estrada nomos dalan nasional iha munisipiu Covalima nian.
SAS Postu Suai Vila:
Rekomenda ba SAS no PNDS atu kordena no kolabora hamutuk.
Povu konhese liu SAS, no SAS iha ekipa GMS tekniku ne’ebe kualifikadu. Tamba ne’e sujere katak sebele maske orsamentu ne’e husi PNDS maibe haruka SAS mak implmenta no PNDS mak monitoriza deit.
Administrador Postu Maucatar;
Konstrusaun uma ba OPS hetan tender fali husi ema no kompanhia nasional, nusa mak la fo ba kompanhia lokal postu ka suku nian hodi evita sirkulasaun osan ba liur.
Administrador Munisipiu Covalima:
Agora ema ka Timor oan hotu-hotu iha direitu atu involve no partisipa iha desenvolvimentu, la’os kompnhia iha suku ka postu mak tenki kaer projetu iha ne’eba, se mak iha kualidade no serbisu diak no manan iha tender ka pasa kriteria nia mak liu.
***REMATA***
“Verifikasaun no Validasaun ba Relatoriu Deskobrimentu ba Implementasaun PDIM periodu Tinan Fiskal 2016-2017”
Covalima,09/03/2018
Intervensaun sira;
Board MDI:
Objetivu husi workshop verifikasaun no validasaun ida ne’e atu Aprofundi deskobrementu husi MDI ne’ebe halao ona.
Fasilita no fo hanoin ba parte kompetenti sira hodi hadiak sira nia serbisu diak liu tan.
Hametin serbisu parseria entre sosiedade sivil no governu (laos kontra maibe atu serbisu hamutuk ho governu ba objetivu ida deit).
Oxfam NPM:
Liu husi enkontru ida ne’e atu hare katak governu ho sosiedade sivil sai parseiru laos inimigu, tamba durante ne’e dala braka ita hanoin rua ne’e sai inimigu maibe lae, hotu-hotu serbisu ba komuidade nia diak.
Papel sosiedade no komunidade iha iha prosesu deenvolvimentu liu husi sosial audit.
Komunidade sai autor ba desenvolvimentu (komunidade mak sai nain ba projetu laos governu)
Komuidade mak hatene liu informasaun iha suku tamba ne’e planu sira ne’e presija mai husi sira no sira mak tenki sain ain ba projetu sira iha suku laran.
Validasaun ba resultadu monitorizasaun ida ne’e atu hare katak resultadu ida ne’e seidauk los no iha sorumutu ida ne’e ita atu halo kompletu.
Monitoramentu nia objetivu atu identifika no hadiak buat balun ne’ebe seidauk ou ladun los hodi nune bele fo benefisia ba komuniade.
Administrador munisipiu Covalima:
Iha pasadu ema lakohi halibur NGO sira maibe agora ita presija halibur tamba orsamentu NGO ne’e mai husi estadu hotu, maske husi doador maibe liu husi akordu ida ho estadu
Maske NGO mai ho programa ka fo kontribuisaun kiik maibe bele kontribui ona ba povu nia diak.
Sosiedade sivil Sira mai monitora ne’e la’os atu julga maibe atu identifika no fo hanoin buat ne’ebe ladun diak atu nune’e ita bele hadiak diak liu.
Husi parte governu liu husi administrasaun munispiu nafatin kolabora ho NGO sira, no liu-liu husu ba MDI atu nafatin aumenta programa ka halo nia monitoring.
Husu ba Assosiasaun Rede Covalima (ARC) atu halo monitoramentu ba ensinu rekorente tamba orsamentu ida ne’e direita ba iha koordenador eskola sira, parte munisipiu lahatene orsamentu ne’e ezekuta ka lae, tamba ne’e husu ba ARC atu monitoriza ba eskola liu-liu merendar escolar no ensinu rekorente, hodi hatene serbisu ne’e lao ka lae? No MDI mos bele monitoriza no taumatan ba isu ida ne’e.
Abuzu de poder no mal adminstrasaun iha diretor eskola sira, tamba ne’e presija fiskaliza atu hare katak sira fo han duni escolante sira ka lae?
Objetivu husi monitoramentu ida ne’e atu ajuda governante sira ba dalan los, karik durante ne’e balun failha ka ladun hatudu serbisu ne’ebe diak.
Moderador MDI:
Verifikasaun no validasaun la’os atu julga maibe atu dikute, fo hanoin no hadiak malu.
Carolino MDI:
Materia apresentasaun bele haree iha anexu.
Administrador munisipiu Covalima:
Tuir lolos Kada projetu ida ita tenki iha ema tekniku ida maibe rekursu mak la to’o.
Durante ne’e kompanhia nia tekniku deit mak iha, governu nia tekniku menus ka laiha hodi fokus ba halo akompnhamentu projetu sira ne’e.
Klima no natureza mos kadaves estraga obra sira, maske obra ne’e diak no entrega ona.
Husu ba MDI atu fo rekomendasaun ba administrasau. Munisipiu no ADN hodi bele hadiak.
Iha parte aprovisionamentu: iha planeiamentu komundade hatne no involve maibe iha implementasun komunidade ladun hatene no partisipa iha laran.
Jestor ADN Munisipiu Covalima:
Atividade verifikasaun no validasaun ba resultadu monitorizasaun ida ne’e Hanesan lalenok ba ita hotu atu hatene ita nia serbisu to’o iha nebe’e.
Durante ne’e Iha komunikasaun serbisu ne’ebe diak entre ADN no administrasaun munisipiu.
Staff ADN iha munisipiu Covalima iha ema nain 3 deit (rekursu limitadu).
Proposal ba projetu kiik sira ne’e baseia ba nesesidade komunidade nian, no proposal refere mai husi nivel aldeia,pois mai suku no’o ikus to’o iha munisipiu, signifika informasaun ne’e mai husi baze no sira hatene ona ida ne’e.
ADN monitoriza ba projetu ka obra sira ne’e la’os loron-loron maibe kada semana ida ou fulan tamba obras barak no funsionariu ADN limtadu.
Kadaves ema badaen foti husi fatin seluk tamba presija iha mos kapasitasaun ba trabalhador lokal sira nomos razaun kualidade professional ne’ebe lahanesan.
PNDS Munisipiu Covalima:
Prosesu tomak mai husi komunidade mak planu ( ezemplu kazu Fatumea, propoin be’e maibe halo fali Estrada)
Partisipsaun komuniade menus: karakter komunidade lahanesan. Iha matadalan PNDS presija estandar ba numeru partisipasaun maibe komuniade sira rasik mak lakohi mai no la to’o tarjetu, no PNDS sei koko nafatin atu buka meius hodi nune’e komunidade bele partisipa too tarjetu ne’ebe iha.
Fatululik Bedasi: konstrusaun irigasaun halo maibe la utiliza. Obra ne’e komunidade rasik mak propoin tamba atu halo natar maibe hafoin konstrusaun ne’e halo komunidade sira lakohi halo ona natar.
MCK/sintina: uma kain 4 deit mak uza. Standard PNDS laos ba uma kain hat deit maibe dalabrak ikus mai KK hat deit mak uza.
BOQ dalaruma la taka ne’e los duni maibe desenhu sempre taka. Maibe ba oin ami sei halo saida mak MDI deskobre.
EJS suku Casabauk:
PNDS iha suku kasabauk ateru dalan kuaze 300 metru, no dalan refere agora komunidade uza hela, maske konstrusaun ka ateru dalan ida ne’e seidauk remata to’o metru 300 tuir planu ne’ebe propoin ona.
Populasaun Casabauk kuaze ema hamutuk 2000 no problema ne’ebe boot agora maka menus bee mos.
Se bele labele envolve komunidade bai-bain iha ekipa EJS maibe se diak liu husi konselhu suku ka delegado/delegada tamba sempre hamosu konflitu de interese entre komuidade entaun halo serbisu ne’e la lao..
EJS suku Taroman Fatululik:
Ekipa EJS ladun aktivu iha serbisu no enkontru sira tamba distansia dok malu.
PNDS ne’e programa ne’ebe diak tamba komuniade senti sai nain duni ba projetu ka obras sira refere.
Se bele labele envolve komunidade bai-bain iha ekipa EJS maibe se diak liu husi konselhu suku ka delegado/delegada tamba sempre hamosu konflitu. Entaun ikus mai enkontru mos ema la mai ona nomos ladun rona malu ona.
Konselhu Aldeia Beco Fatululik:
Irigasaun 120 meter ne’ebe la utiliza no abandonadu ne’ebe konstrui husi PNDS:
Iha bee maibe komuidade abandona, no komesa komunidade balun halo ona toos.
Administrador Postu Fatululik;
Konaba irigasaun metru 120 ida ne’e Komunidade sira rasik mak propoin no PNDS mak halo maibe agora dadaun abandona.
Obras Publiku Munisipiu Covalima:
Tasilin; projetu eskola hahu iha 2015, prosesu retensaun hotu ona maibe tamba anin boot no halo obra nakfera.
Projetu EBF Beco: fisiku 100% no iha fase retensaun. Ami sei orienta kompanhia atu kompleta. No agora iha fase retensaun.
Eskola Mausavi; eskola ne’e remata ona (95%)
Sujestaun: supervijaun ho ADN: presija supervizaun permanente ida tamba ami laos superviza permanente i nomos loron-loron.
Ami laiha alat ba teste, iha test beton det. Oinsa ita bele detekta kualidade obras ne’e se ita laiha makina teste nian.
Presija ita hotu atu la’o hamutuk hodi nune’e ita labele duun malu.
Sefe suku Matai;
Husu ba parte tekniku; liu-liu parte estrada nian, tamba iha parte konstrusaun Estrada suku Matai nian, iha tempu udan bee korta fali dalan no latama fali ba iha baleta.
Preokupasaun ba SAS: sujere ba SAS presija kria ema tekniku ida iha munisipiu atu nune’e bele fo ajuda tekniku.
Merenda escolar:menu la tuir estandar no la hahan la organiku nomos la seguru.(fos dodok).
Konaba konstrusaun hari ring eletrisidade nian, sefe suku rasik laiha konhesimentu nomos araska atu kontrolu tamba kompanhia sira ba em nome munisipiu no la’os husi suku. Husu atu nivel suku no munisipiu presija serbisu hamutuk.
Presija sefe suku sira hatene projetu ne’e nia lalaok iha suku (papan deit laiha).
Administrador Postu Suai:
Programa PNDS iha Suai Vila susesu, no ami halo programa ida naran Programa suku visita malu, hodi aprende ba malu susesu ne’ebe kada suku hetan.
Atu programa hotu bele la oho diak presija Tau ema ne’ebe diak no iha esperiensia diak iha jestaun no tekniku.
Governu aloka Mina 40 litrus kada semana ba postu administrador atu halo serbisu inklui akompanhamentu no monitorizasaun.
Presija estuda no hatene kapasidade ka limit bee bainhira atu halo perfurasaun ka irigasaun ba bee ruma.
Programa iha Labarai: SAS no PNDS konflik interese tamba PNDS kontinua SAS nia obra no konsidera PNDS la konsidera SAS.
Presija iha koordenasaun serbisu para labele iha dupla ba serbisu no obra.
Projetu ida mosu iha suku tenki konsidera no involve sefe suku no sefe aldeia.
Anacleto (CDO Postu Suai Vila);
Sujere ba PNDS: atu halo planeiamentu tenki liu husi etapa no prosesu (ex. Bee mos).
Projetu dupla ba bee mos: 2009 PDID, 2012 Childfund no iha 2015 PNDS tama ba projetu ida deit.
Obra instalasaun ba kanu (bee) laiha relatoriu.
Tanki bee nian : PNDS ba pinta deit obra ne’ebe PDID halo ona, no ikus mai PNDS deklara katak ne’e sira mak hari’I ka implementa. Situasaun hirak ne’e mak dalabarak halo problema no konflitu de interese entre PNDS,SAS no PDID.
Laiha kordenasaun serbisu entre projetu nain sira.
NPM Oxfam:
Husu ba MDI atu esplika iha monitorizasaun ida ne’e MDI foti Sample ema nain hira?
Planu husi suku maibe tamba sa sa mak depois aprovasaun suku lahatne fali?problema ne’e iha ne’ebe?
Resultadu dadus: oinsa asesibilidade ba Ema ho Disabilidade (EhD) ba konstrusaun refere.
Rekomenda ba MDI atu espesifika dadus atu nune’e klaru liu no labele duun malu.
Carolino (MDI);
Rekoklha dadus kada suku tarjetu (ema 20 kada suku)
Involvimentu EhD sei difisil tamba seidauk iha lista ba EhD
EhD la partisipa tamba dalaruma kondisaun geografika, laiha konvite, razaun distansia nst.
FPA Fatumea:
Rekomendasaun ba PNDS, iha suku Fatumea: SAS prepara ona tanki bee boot ida, maibe PNDS mos ba harii tan tanki bee nian ida, no situasaun ida ne’e hamosu kompetisaun no dupla ba projetu tamba ba komunidade tarjetu ne’ebe hanesan.
CDO Postu suai Vila: rekomenda ba MDI atu monitoriza mos ba auto Estrada nomos dalan nasional iha munisipiu Covalima nian.
SAS Postu Suai Vila:
Rekomenda ba SAS no PNDS atu kordena no kolabora hamutuk.
Povu konhese liu SAS, no SAS iha ekipa GMS tekniku ne’ebe kualifikadu. Tamba ne’e sujere katak sebele maske orsamentu ne’e husi PNDS maibe haruka SAS mak implmenta no PNDS mak monitoriza deit.
Administrador Postu Maucatar;
Konstrusaun uma ba OPS hetan tender fali husi ema no kompanhia nasional, nusa mak la fo ba kompanhia lokal postu ka suku nian hodi evita sirkulasaun osan ba liur.
Administrador Munisipiu Covalima:
Agora ema ka Timor oan hotu-hotu iha direitu atu involve no partisipa iha desenvolvimentu, la’os kompnhia iha suku ka postu mak tenki kaer projetu iha ne’eba, se mak iha kualidade no serbisu diak no manan iha tender ka pasa kriteria nia mak liu.
***REMATA***
Komentar
Posting Komentar